SKIP TO CONTENT
Adam Opel

Adam Opel asutas oma ettevõtte 160 aastat tagasi

  • 1862. aasta september: kõik sai alguse õmblusmasinatest
  • 1868: Adam Opel abiellus oma naise Sophie’ga ja rajas esimese tehase
  • 1886: valmis esimene Rüsselsheimis toodetud jalgratas
  • 1899: Opel alustas autode tootmist
  • 2022: Opelist on saamas elektromobiilsusbränd 

Rüsselsheim. Opel tähistab väga erilist tähtpäeva. 160 aastat tagasi asutas Adam Opel Rüsselsheimis oma ettevõtte. Sellega pani ta aluse rahvusvaheliselt edukale ettevõttele, mis on võimsa jälje jätnud erinevatesse valdkondadesse. Alustades õmblusmasinate tootmisest aastal 1862, sai Opelist peagi hoopis maailma suurim jalgrataste tootja ning seejärel rahvusvaheliselt tuntud automark. Algusest peale on kõiki “made by Opel” tooteid iseloomustanud põhisiht muuta uuendused kättesaadavaks kõigile – ning see kehtib tänapäevani. Opel on täielikult pühendunud elektriautodele ja pakub klientidele suurt valikut erinevaid elektrilisi mudeleid. 

 

Asutatud 1862: mitte just kerge algus 

 

Lukkseppmeister Philipp Wilhelm Opeli vanima pojana oli Adami karjäär tegelikult ette määratud – tema saatus oli oma isa äri ühel päeval üle võtta ja seda jätkata. Kuid Adamil olid teised plaanid, tema suur unistus oli hoopis Pariisi linn. Pärast põikeid Liège’i, Brüsselisse ja Londonisse jõudis ta viimaks oma igatsetud linna, kus ta tegi kaalutletud otsuse siirduda õmblusmasinate ärisse. 1862. aasta augusti lõpus kolis 25. aastaseks saanud Adam tagasi oma kodulinna Rüsselsheimi ja sisustas oma isakodus väikese töökoja; ta tegi seda oma isale vastu tahtmist, sest viimasel polnud õmblusmasinate vastu mingit huvi. Pärast erinevates suurlinnades viibimist oli sünnikohta naasmine noore seikleja jaoks oluline muutus. Kuid just seal, toona umbes 2000 elanikuga Rüsselsheimi külakeses, pani Adam aluse rahvusvahelisele suurettevõttele Opel. 

 

Esimese õmblusmasina kokkupanekuks kulus kuid. Pärast valmimist ostis selle rätsepmeister Hummel Rüsselsheimist ning kasutas seda oma töös 40 aastat. Juba siis oli firma moto “Opel on usaldusväärne”. 1863. aastal kolis Adam Opel tootmise oma onu tühja lehmalauta. Pariisist varustas vend Georg Adamit terase, nõelte, süstikute ja valmis-õmblusmasinatega, mida edasi müüa. Ilmus esimene Opeli reklaam ja Adamil õnnestus palgata esimene töötaja. Opel mitte üksnes ei tootnud õmblusmasinaid, kuid ka ostis-müüs neid suure eduga. 

 

Järgnenud aastatel õmblusmasinate äri õitses ning Opel laienes. 1868. aastal ehitas Adam uue tootmishoone, milles oli kahekorruseline tootmishall, aurumasin ning lähedalasuv elu- ja büroohoone. Tööd jagus noores firmas juba 40 inimesele. Samal aastal abiellus Adam oma abikaasa Sophie’ga, kes tegeles lisaks kodusele majapidamisele ka firma raamatupidamisega, tuues sedasi ettevõttesse värsket hingamist. Tootmismaht kasvas kiiresti, ühtlasi tänu sellele, et Opel võttis kuulda üksikklientide erisoove ning lõi sellele vastavaid eritellimusel õmblusmasinaid. Aastal 1886 valmis tehases 18 000 õmblusmasinat. Ettevõttest kujunes Saksamaa üks suuremaid õmblusmasinate tootjaid, mille tooteid eksporditi kõikjale Euroopasse. 

 

1887: õmblusmasinatest jalgratasteni 

 

Tööstuslik pööre tõi Opeli perele 1880ndatel uusi ärivõimalusi. Reisil Pariisi 1884. aastal tutvus Adam Opel kõrgrattaga, mille tunnuseks oli tagumisest palju suurem esiratas (Prantsusmaa pealinnas olid jalgrattad toona juba vägagi levinud). Ettevõtja otsustas endalegi säärase seadeldise soetada, kuid läks veel aega, kuni tema enda esimene jalgratas Rüsselsheimi tehases 1886. aastal valmis sai. Sügisel 1887 pandi kokku jalgrataste illustreeritud hinnakiri, millega ettevõtte astus ametlikult uude märkimisväärsesse arengujärku. 

 

Nagu juba varem õmblusmasinatega, käis Opelil uute tehnoloogiate kasutuselevõtt ka jalgrataste juures kiiresti. 1888. aastal asendati kõrgratas, millest Rüsselsheimis jalgrataste tootmine algas, moodsa normaalsuuruses ratastega jalgrattaga. Aastaks 1890 oli müüdud juba 2200 kaherattalist. Nende äri suurepärasteks saadikuteks olid ka Adami ja Sophie viis poega, kes pere peale suutsid võita enam kui 550 jalgrataste võidusõitu. 1920ndatel sai Opelist maailma suurim jalgrataste tootja; Rüsselsheimis toodetud rattaid müüsid 15 000 edasimüüjat. Pärast koosteliini kasutuselevõttu 1923. aastal tuli tehasest üks jalgratas iga seitsme sekundi järel. 

 

1899: Opel alustab autode tootmist

 

Järgmine otsustav samm ettevõtte ajaloos – mille viisid ellu Adam Opeli viis poega pärast tema surma 1895. aastal – oli autotootmisega alustamine 1899. aastal. Opel on seega üks autotööstuse pioneere ning üks kõige vanemaid seni tegutsevaid autofirmasid maailmas. 21. jaanuaril 1899 omandas Opel Friedrich Lutzmannilt Dessaus paikneva firma “Anhaltische Motorwagenfabrik”. Samal aastal alustati Rüsselsheimis autode tootmist mudeliga Opel “Patent-Motorwagen System Lutzmann”. Aastal 1906 valmis tuhandes auto; lõplik läbimurre toimus aga aasta hiljem, mil Rüsselsheimi autofirma nimetati keisri ametlikuks sõiduvahendiks. Samal ajal pani Opel rõhku ka automobiili populariseerimisele, näiteks luues 1909. aastal väikse 4/8 hp “Doktorwageni”. 

 

Järgnenud kümnendite jooksul oskas Opel meisterlikult trende tabada. Mugavus, turvalisus ja uusimad tehnoloogiad mängisid seejuures olulist rolli. Arengu käigus edenes ettevõte jõudsalt, jäädes samas alati truuks oma põhifilosoofiale – muuta mobiilsus kättesaadavaks kõigile. 160 aastat tagasi rõõmustas Adam Opel kliente oma esimeste õmblusmasinatega. Sarnaselt toonasele pakub Opel täna turul moodsat, tulevikule orienteeritud mobiilsust. Juba praegu pakub bränd paljusid erinevaid elektrifitseeritud mudeleid, kokku kolmes (lokaalses mõttes) heitmevabas versioonis. Menumudelid nagu Opel Corsa ja Mokka ning kaubikute trio Combo, Vivaro ja Movano on aku-elektrilised, samas kui Opel Grandland ja Opel Astra on pistikhübriidid. Elektriliste sõidukilahenduste tipp on praegu Opel Vivaro-e HYDROGEN. Noored juhid vanuses 15 aastat ja üle selle saavad elektrilise tulevikuga tutvuda tänu Opel Rocks-e kahekohalisele neljarattalisele.

 

29. august, 2022