SKIP TO CONTENT
Uus Opel Astra võidab „Kuldse Rooliratta 2022“

Järjekordselt edukas: uus Opel Astra võidab „Kuldse Rooliratta 2022“

  • „Parim auto kuni 50.000 Euro hinnaklassis“1: uus Astra ja Astra Sports Tourer võitsid kulla
  • „Räägib enda ees“: kolmandat korda järjest läheb „Auto-Oscar“ kuulsale Saksa automargile
  • Uhke juubel: tänavune võit on Opelile kokku juba 20. „Kuldne Rooliratas“

 

Rüsselsheim. „Just sellised on võitjad“: uus Opel Astra võitis „Kuldse Rooliratta 2022“. Tänu atraktiivsele välimusele, tipptehnoloogiatele ja Plug-in-Hybrid-versioonina esmakordselt ka elektrifitseerituna veenis Rüsselsheimi uus kompaktmudel nii AUTO BILD’i ja BILD am SONNTAG’i lugejaid kui ka asjatundjatest koosnevat žüriid. Menumudeli uusim põlvkond, olgu luukpärana või universaalina Sports Tourer, lõi läbi karmile konkurentsile vaatamata ning võitis autotööstuse ühe hinnatuma tiitli kui „Parim auto hinnaklassis kuni 50.000 Eurot“1.

 

Ühes võiduga tähistab Opel tänu uuele Astrale ka üht võitude jada. „Kuldse Roolirattaga 2022“ saavutab Saksa automark esmakordselt kolmese võidurea: Rüsselsheim võidab „Auto-Oscari“ kolmandat korda järjest. 2020 saavutas hinnatud tiitli Opel Corsa-e1, mullu aga Opel Mokka-e2. Ning sellele lisaks on tänavune uue Astra auhind kokku juba 20. „Kuldne Rooliratas“ Opelile.

 

„Uue Astraga õnnestus meil taaskord täistabamus“, ütles Opeli CEO Florian Huettl pidulikul „Kuldse Rooliratta 2022“ auhinnagalal Berliinis Axel Springer Haus’is. „Meie kompaktklassi menumudel pole üksnes veenev, vaid ta innustab nii kliente kui ka eksperte võrdsel määral – eriti elektrifitseeritud versioonis Plug-in-Hybrid. Meile teeb ülimat heameelt, et AUTO BILD’i ja BILD am SONNTAG’i lugejad, žürii ning toimetus näevad seda kõik samamoodi.“

 

„Uus Astra liitus kompaktklassiga tormiga, sest tal leidub palju omadusi, et selles autoklassis edukas olla. Suur ekraan, asjalik pakiruumimaht ja valik erinevaid mootoreid – ja see kõik veel samal platvormil. Ja kui isegi see veel ei veena, siis tasub korra Opeli ergonoomilistel esiistmetel istet võtta“, võtab Astra edu tagamaad kokku Tom Drechsler, BILD grupi AUTO peatoimetaja & ärijuht.

 

Armastusest detailide vastu: Astra ühendab selge disaini tipptehnoloogiatega

Lähtuvalt motost „Uus Astra räägib ise enda eest.“ pole Astra uusim põlvkond üksnes kõigi aegade dünaamilisim. Tänu selgele, silmatorkavale väliskujustusele, uuele marginäole Opel Vizor ja täisdigitaalsele, intuitiivselt kasutatavale Pure Panel-armatuurlauale, panevad uus Astra ja Astra Sports Tourer kompaktklassis maha tugeva märgi. Tipptehnoloogiate hulka kuuluvad kokku 168 LED-elemendiga uusimad adaptiivsed, pimestusvabad Intelli-Lux LED® Pixel esilaternad. Reisimugavuse ees hoolitsevad ka AGR-sertifitseeritud (Aktion Gesunder Rücken e.V.) ergonoomilised aktiivistmed juhile ja kõrvalistujale. Süsteemivõimsusega 133 kW/180 hj ja vägeva pöördemomendiga 360 Nm pakub elektrifitseeritud Astra Plug-in-Hybrid lisaks ka kamaluga sõidulusti (kütusekulu lähtuvalt normist WLTP[1]: 1,1-1,0 l/100 km, CO2-heide 24-23 g/km; mõlemad näidud keskmiselt). Vaid 7,6 sekundiga kiirendab luukpära paigalt kiiruseni 100 km/h. Boonusena suudab Astra esmakordselt ka lokaalselt heitmevabalt kulgeda.

 

Opel ja „Kuldne Rooliratas“: Rüsselsheimi kõik 20 võitjat

Opel Astra on uusim võitja „Kuldse Rooliratta“ pälvinud Opelite pikas ja uhkes reas. Axel-Springeri kirjastuse väljaanne BILD am SONNTAG asutas auhinna 1976. aastal ja – alates 2009 koostöös AUTO BILD’iga – see jõudis tänavu juba 46. korrani. Neist on Opel suutnud võita 20. Võituderida algas juba 1978. aastal ehk kaks aastat pärast auhinna asutamist, mudeliga Opel Senator A.

 

Teekonnal „Kuldse Rooliratta“-võiduni küsitakse esmajoones alati arvamust AUTO BILD’i ja BILD am SONNTAG’i lugejatelt. Nad teevad oma valiku kõigi uudismudelite seas ja valivad igas kategoorias finaali kolm parimat. Järgneb põhjalik testipäev DEKRA ringrajal Lausitzringil, kus prominentne žürii ajakirjanikke, võidusõitjaid ja autospetsialiste katsetab erinevaid finaliste vastavalt nendele kriteeriumidele, mida kasutab AUTO BILD ka oma tavatestides.

 

„Kuldse Rooliratta“-aasta Mudel

1978 Opel Senator A

1979 Opel Kadett D

1981 Opel Ascona C

1982 Opel Corsa A

1984 Opel Kadett E

1987 Opel Senator B

1990 Opel Calibra

1994 Opel Omega B

1995 Opel Vectra B

1999 Opel Zafira A

2002 Opel Vectra C

2005 Opel Zafira B

2009 Opel Astra J

2010 Opel Meriva B

2012 Opel Zafira Tourer

2015 Opel Astra K

2017 Opel Ampera-e

2020 Opel Corsa-e

2021 Opel Mokka-e

2022 Opel Astra L

1978 – Opel Senator A: esimene „Kuldne Rooliratas“

Esitletuna 1977. aasta IAA-autonäitusel Frankfurdis vahetas Senator välja legendaarsed luksusklassi sedaanid Kapitän, Admiral ja Diplomat (nn KAD-mudelid) ja jäi Opeli lipulaevaks kuni aastani 1993. 1978. aastal pälviti esimene „Kuldne Rooliratas“. Toonast Senatorit pakuti 2,8-liitrise kuuesilindrilise mootoriga (103 kW/140 hj), aga ka kolmeliitristega võimsusega vastavalt 110 kW/150 hj või 132 kW/180 hj.

 

1979 – Opel Kadett D: ruumikus saab premeeritud

Aasta pärast Senator A-d sõidab jälle Opel kõige kõrgemal astmel. Kadett D – Opeli esimese esiveolise kompaktmudelina – saavutab järjekorras teise „Kuldse Rooliratta“. Tänu põikiasetusega mootorile ja kardaanvõlli puudumisele pakkus uus Kadett sõitjatele palju ruumi väikestele välismõõtmetele vaatamata, olles 1979. aasta mudelina tervelt 126 mm lühem kui tagaveoline eelkäija. Lisanime Caravan kandva universaali (pakiruumimaht kuni 1425 l) kõrval oli valikus kaks erinevat laugpära ja alates 1983. aasta jaanuarist ka sportlik Kadett GTE 1,8liitrise neljasilindrilise mootoriga võimsusega 85 kW/115 hj ja tippkiirusega 187 km/h.

 

1981 – Opel Ascona C: häid asju on kolm

1981 jätkab „Kuldse Rooliratta“ võiduseeriat Ascona C. Varasema Kadett D eeskujul järgib nüüd ka Ascona suurema keskklassi mudelina esiveotrendi. Sedaani või universaalina pakutakse Ascona C-d bensiinimootoritega vahemikus 1,3 kuni 1,6 liitrit, samuti ka 1,6-liitrise diisliga.

 

1982 – Opel Corsa A: väike, aga suur

Kaksteist kuud hiljem toob järjekordse „Kuldse Rooliratta“ koju täiesti uus Corsa A. Kõigest 3,62 meetrit pikk Corsa paistab silma julgelt laiendatud rattakoobastega, sportliku juhitavusega ja sellise sõiduki kohta eeskujuliku õhutakistusteguriga cW 0,36. Innukamate juhtide soove arvestades pakutakse ka 72 kW/98 hj võimsusega versiooni Corsa GSi. 1985 järgneb kolmeukselisele ka viieukseline teisend. Väikeauto teeb lõpuks suurt müüki, saavutades lausa 3,1 miljonit ühikut.

 

1984 – Opel Kadett E: taaskord edulugu kompaktklassis

Viis aastat pärast Kadett D-d jätkub kompaktmudelite võiduseeria. Aastatel 1984 kuni 1991 pakutud Kadett E saavutab lisaks tiitlile „Kuldne Rooliratas“ ka tiitli „Car of the Year 1984“. Uudismudel paistab eriti silma aerodünaamikaga. Sportlik mudel GSi üllatab spetsialiste õhutakistusteguriga 0,30, ka laugpärasedaan saavutab suurepärase näitaja 0,32. Voolujooneline menumudel müüb kokku 3,78 miljonis eksemplaris.

 

1987 – Opel Senator B: kui A võidab, peab ka B võitma

Ka Senator B suudab oma eelkäija saavutatud edu jätkata. Baseerudes tagaveolisel Opel Omegal tuleb uus tippmudel vaid kuuesilindrilisena, alustades siidpehmelt töötavast kolmeliitrisest ridamootorist võimsusega 115 kW/156 hj. Selle jõuallika puhul võis mündi serviti töötavale mootorile asetada – ilma et münt pikali kukuks. Hiljem järgnes täiendatud neljaklapiline versioon, mis sai muutuva sisselaskesüsteemi Dual-Ram ning soliidse võimsuse kW/204 hj.

 

1990 – Opel Calibra: sportlik võit

„Kuldse Rooliratta“ võidab tõeline tšempion: silmapaistva disainiga sportkupee näitab maailmarekordilist õhutakistust 0,26! Sobivalt kiire mineku eest hoolitsevad sportlikud mootorid võimsusvahemikus 85 kW/115 hj kuni 150 kW/204 hj. Mudelirea krooniks oli Opel Calibra Turbo, mis nelikveolisena sooritas sprindi paigalt „sajani“ 6,8 sekundiga. Lisaks pakuti ka V-6-mootorit võimsusega 125 kW/170 hj. Võidusõidus saavutas Calibra V6 1996. aastal Turismiautode tiitli ja võitis Rahvusvahelise Turismiautode sarja (ITC).

 

1994 – Opel Omega B: suur auto toob kulla koju

Omega teine põlvkond läks žüriile hästi peale. Dünaamiline disain, palju ruumi ja uued alumiiniumkaantega V6-bensiinimootorid (tippvõimsus kuni 155 kW/210 hj) on kõigiti asjatundjate meelt mööda. Uus turvapatjade süsteem hoolitseb eeskujuliku turvalisuse eest kõikidel istmekohtadel. Omega B sobib Caravan’ina peredele ja eraettevõtjatele, soliidne sedaan aga esinduslikuks äriklassisedaaniks.

 

1995 – Opel Vectra B: kõige ilusamate peeglitega kogu maal

Uus Opel Vectra tõmbab endale pilke erakordselt voolujoonelisena vormitud peeglite tõttu. Nende võlule ei saa ka „Kuldse Rooliratta“ žürii kuidagi vastu. Vectra võidule aitavad kaasa ka uued, efektiivsemad bensiinimootorid töömahuga 1,6 - 2,6 liitrit ja võimsusega 55 kW/75 hj kuni 125 kW/170 hj. Diislite seas on uudiseks otsepritse töömahuga 1,7 või 2,2 liitrit, ühtlasi ka eeskujulikult madalad kütusekulunäidud.

 

1999 – Opel Zafira A: seitsme istmega argikangelane

„Kes selle leiutas?“ Opel! Nimelt kompaktse mahtuniversaali, mis muutub mõne käeliigutusega täisväärtuslikust seitsmeistmelisest kaubikuks, kuhu mahub kuni 1700 liitrit pagasit – ilma, et ühtki istet peaks autot välja tõstma. Säärane uudislik lahendus kandis nime Flex7 ja kindlustas Opel Zafirale „Kuldse Rooliratta 1999“. Tänu geniaalsele konstruktsioonile kaovad istmed vajadusel lihtsalt sõidukipõrandasse. Lisaks pakkus ruumikas auto kompaktseid välismõõte ja esmaklassilisi sõiduomadusi.

 

2002 – Opel Vectra C: elektroonikameister

Kolmanda põlve Vectra kaitseb oma eelkäijate tiitleid ja toob taaskord kulla koju. Uus keskklassi esindaja hüppab elektroonikaajastusse, kasutades kaablikimpude asemel CAN-Bus-süsteemi ja sõidab juba elektrohüdraulilise rooliga. Mootorivalik ulatub 1,6 liitrist kuni 3,2-ni, võimsus aga 74 kW/100 hj-lt kuni 206 kW/280 hj-ni. 2004 saab Vectra C kavala IDS-Plus-süsteemi, kus amortisaatorid kaasa mõtlevad ja vastavalt teeoludele automaatselt seaduvad.

 

2005 – Opel Zafira B: kuldne tosin on täielik

Edasiarendatud Flex7-istmesüsteemiga esines ka teise põlve Zafira tipptasemel ja võitis taaskord „Kuldse Rooliratta“. Pealegi osutus Zafira maailma kiireimaks mahtuniversaaliks! 177 kW/240 hj võimsusega OPC-versioon „tülitab võimsaid tippsedaane“ Autobahn’idel ja läbis kurikuulsa Nürburgringi Põhjasilmuse peadpööritava ajaga 8.54,38 minutit. Rekordaja taga olid 240 kappavat „hobust“ kapoti all ja esmaklassiline sportveermik.

 

2009 – Opel Astra J: disainisaavutus kompaktautode seas

Kolmas tunnustus Opeli kompaktklassi sõidukite seas kuulus Astra J-ile. Pärast ruumikat Kadett D-d ja aeromeistrit Kadett E-d võidab sedapuhku tõeline disainisaavutus. Uudismudel ühendab skulptuurilise vormikäsitluse saksa insenerikunstiga, pakkudes modernsemaid juhiabisüsteeme nagu Opeli esikaamera ning intelligentne tuledesüsteem AFL+, mis suudavad ümber nurga valgustada. Adaptiivne veermik FlexRide sobitub vastavalt sõidusituatsioonile. Ja sõitjad saavad nautida suurepäraseid, sertifitseeritud AGR-istmeid (Aktion Gesunder Rücken e.V.).

 

2010 – Opel Meriva B: nii nutikas, nii kompaktne, nii kuldne

Zafira väikevend annab 2010. aastal huugu juurde: Meriva B kindlustab Opeli positsioone mahtuniversaalide seas ja võidab kulla. Sedapuhku kombineeritakse paindlik FlexSpace-salongisüsteem tagaustega, mis kinnituvad kere külge tagumist serva pidi – žürii aplodeerib. Tänu FlexDoors-nimelistele ustele on väikelapsi mugavam istmele kinnitada, täiskasvanud aga pääsevad ka ise mugavamalt tagaistmele. Mootorivalik pakub tänu vähendatud töömahule, kuid lisandunud turbolaadimisele palju jõudu (55 kW/75 hj kuni 103 kW/140 hj) kombinatsioonis väikse kütusekuluga.

 

2012 – Opel Zafira Tourer: sohvabaar ratastel

Zafira Toureri näol saab Zafira endale preemiumsõsara ja võidab kohe ka „Kuldse Rooliratta“. Ülimalt mitmekesise sõitjateruumi kõrval pakub uudismudel sohvabaari mugavust, klaasist panoraamkatust ja innovatsioone nagu radaripõhine distantsimõõdik või avariihoiatussüsteem.

 

2015 – Opel Astra K: kvanthüpe

Ja 2015 võita on – Opel Astra: Astra K baseerub uuel kergel kandmikul, kasutab ülimoodsaid, efektiivseid mootoreid ja võimaldab parimat võrguühendust tänu nutitelefoni liidestamisele. Sellele lisaks kannab Astra edasi Opeli traditsioone kompaktsegmendis ja pakub varustusvõimalusi, mida varem pakuti paremal juhul esindusautodele. Kõik see kokku on väärt „Kuldset Rooliratast 2015“.

 

2017 – Opel Ampera-e: elekter koos pika sõiduulatusega

Opel Ampera-e näitas konkurentidele ka „Kuldse Rooliratta“ konkursil tagatulesid – pakkudes sportauto välisdisaini kombinatsioonis pikima elektrilise sõiduulatusega omas segmendis. 60 kWh liitiumioonakude täislaadimisega on võimalik kuni 520 kilomeetri pikkune distants, mõõdetuna toonase NEFZ sõidumetoodika abil (praegu kehtiva WLTP[1] järgi oleks sõiduulatus hinnanguliselt 380 km). Ampera-e kiirendab nullist kiiruseni 50 km/h vaid 3,2 sekundiga. Lisaks leidub napil 4,16 meetrisel pikkusel palju ruumi kuni viiele sõitjatele ja pagasile mahus kuni 381 liitrit (või kuni 1274 liitrit mahaklapitud tagaistmete korral).

 

2020 – Opel Corsa-e: menukas väikeauto elektrilisena

Aktuaalse Corsa põlvkonnaga muutus pisi-Opel ühtlasi ka elektriliseks. Väike argipäeva mõeldud akuauto saavutab oma 50 kWh-akuga kuni 353 sõiduulatuse ühe laadimisega (WLTP5). Ruumi jagub kuni viiele sõitjale ja juba baasmudelina arvukalt kõrgtehnoloogilisi juhiabisüsteeme. Sedasi muutis Opel elektromobiilsuse kõigile kättesaadavaks. Säärane retsept elektriseeris nii kliente kui ka eksperte ning tõi Opelile „Kuldse Rooliratta 2020“3.

 

2021 – Opel Mokka-e: julge, lihtne, tavapäratu ja heitmevaba

Opel Corsa-e-le järgneb „Kuldse Rooliratta“3-tiitlivõitjana Opel Mokka-e. Kõik on uus. Tänane Mokka on julge ja selge, väljast äratuntav uue margiilme Opel Vizor abil ja seest täisdigitaalne tänu Pure Panel-armatuurlauale. Kompaktdžiibi akuelektrilise versiooni Mokka-e puhul saab sõita heitmevabalt ühe laadimisega kuni 338 kilomeetrit (WLTP5). Just selline ongi praktilise ja uudse elektromobiilsuse sümbioos, mis pakub sõidulusti, mida inimesed endale ka lubada suudavad.

 

2022 – Opel Astra L: disainisaavutus kombinatsioonis tulevikutehnoloogiatega

Uus Opel Astra saavutab värske „Kuldse Rooliratta“ võiduga topelt-kolmiku eest: uusima põlve Astra on kolmas sellenimeline Opel, mis hinnatud „Auto-Oscarini“ jõudis; ühteaegu on tegu Opeli kolmanda võiduga järjest. Polegi midagi imestada, sest uus Astra ja uus Astra Sports Tourer seavad selged sihid: julge, selge disainiga tänu Opel Vizor-esimikule väljastpoolt ja täisdigitaalse Pure Panel-armatuurlauaga seestpoolt. Lisanduvad veel tipptehnoloogiad, mis muudavad sõitmise mugavamaks ja turvalisemaks. Ka mootorivaliku poolest on värske Astra tulevikuks valmis: juba debüteerides oli esmakordselt valikus elektriline Plug-in-Hybrid. Ja akuelektrilise Astra lisandumisega tuleval aastal on klientidel omakorda veelgi laiem valik.

 

1 AUTO BILD väljaanne 45/2022 ja BILD am SONNTAG väljaanne 46/2022, Kategooria „Parim auto kuni 50.000 Euro hinnaklassis“.

2 AUTO BILD ja BILD am SONNTAG väljaanne 45/2020, Kategooria „Väikeauto“.

3 AUTO BILD väljaanne 45/2021 ja BILD am SONNTAG väljaanne 46/2021, Kategooria „Parim auto kuni 25.000 Euro hinnaklassis“ (võttes arvesse BAFA-keskkonnatoetust).

Näitajad saadi reaalsuslähedaseme mõõtemetoodikaga WLTP (Worldwide harmonized Light vehicles Test Procedure), mis asendab varasema mõõtemetoodika NEFZ (Neuer Europäischer Fahrzyklus). WLTP-näitajad kehtivad ka sõidukiga seotud maksude arvestusbaasina. Sõiduki kütusekulu, CO2-heide ja sõiduulatus ei sõltu üksnes sõiduki efektiivsest energiakasutusest, vaid ka sõidustiilist ja muudest mitte tehnilistest mõjuritest. Rohkem infot uute sõiduautode ametliku kütusekulu ja CO2-emissioonide kohta leiab dokumendist „Juhtnöörid uute sõiduautode kütusekulu, CO2-emissioonide ja elektrikulu osas“, mis on tasuta saadaval aadressi kaudu www.dat.de. Kütusekulu ja heitgaaside kohta toodud näitajad ei kehti konkreetse üksikauto kohta, vaid on pigem mõeldud võrdlusbaasina erinevate automudelite vahel.

5 Antud sõiduulatus on ära toodud kehtiva WLTP testimetoodika alusel (VO (EG) Nr. 715/2007 ja VO (EU) Nr. 2017/1151). Tegelik sõiduulatus sõltub muude mõjurite seas ka juhi sõidustiilist, teekattest, välistemperatuurist, soojenduse ja kliimaseadme kasutamisest ning sõitjateruumi eelkonditsioneerimisest.